Lahu küla. Esmamainimine 1253.a

Kui Ao männik lõpeb, keerab tee vasakule Lahu külla. Vakuraamatu järgi oli Lahu suur küla, milles 55 suitsu ja samapalju adramaid (ca 500 ha).Märkimisväärne oli siinmail ka loomapidamine.

Samade andmete järgi, millest juba Nõmmküla küla puhul juttu oli, märgib piiskopi ürikuid uurinud taani soost saksameelne arhivaar Paul Johanson ordu poolt antud viie küla  seas ära  ka  Lauthe- Lahu.

Piiskop Henricus rajas 1442.aastal lepingu järgsesse Lahu külla mõisa. Mõis sai sinodi istumiste järgi nimeks Sitz (istuma). Mõisaehitustele ettejäävad talud asustati ümber. 1639.a kuulus Lahu Preedi mõisale.

Lahu küla lääneservas endise Kalmu talu maa peal on Kabeliküngas, millelt kuuldavat alatasa kohinat, olgu ilm tuuline või vaikne. Rahvajutu järgi olevat Kabelikünkasse maetud kohalik mõisasaks koos tõllaga, mille rattad tekitavad kohinat.

Samas lähedal metsa all on künklik ala - Hauaplatsilagendik. Siit leitud koljude juures märgatud, et enamik neist on purustatud kukla tagant. Oletatakse, et need inimesed on tapetud sõjanuiadega. Muuhulgas on siit kaevamisel leitud ka kaks käeluud, mida ühendanud käeraudadega kett.

Hauaplatsilagendik kuulub maa-aluse kalmistuna riikliku kaitse alla.