Piibe küla. Esmamainimine 1288.a

Piibe küla Vägevast loodes Põltsamaa jõe ülemjooksul, sellepärast nimetatakse Põltsamaa jõge Lahu külast Nava saareni Piibe jõeks.

Piibe mõisa järgi nimetatakse Vana Tallinna- Tartu maanteed Jägala ja Vägeva vahel Piibe maanteeks.

Piibe maastikku ilmestab Preedist Edruni ulatuv Seljamägi. 1663. a eraldus Liigvalla mõisast Piibe mõis (Piep), kuhu kuulusid peale Piibe küla veel Nõmmküla, Koluvere, hiljem veel Selli ja  Edru külad.

Stackelbergide käes oli Piibe mõis 1757 aastani, mil see sai von Baeri suguseltsi omandiks. Põhilised ajaloolised andmed leiduvadki sellest ajast alates. Piibe mõisa viimased omanikud olid Alexander Reinhold  von Baeri pärijad kuni 1919.a.

Seljamäe tekkeloo muistendid.

Vana Kalevi noorem poeg viis Väinjärvest Pihkva liiva. Piibe lähedal läks kott katki. Liiv jooksis sorinal maha. Praegugi on näha liivahunnikut Seljamäe näol.

Seljamäge kasutatud sõdade ajal kaitsevallina ja pelgupaigana, ta varjavat maetud varandusi. Kunagi asunud katkise Seljamäe kohal väike Koerajahuveski, mis jahvatanud Piibe mõisa hurdakoerte jahu.