Kooliharidust on selles piirkonnas antud juba 18. saj. lõpust.

Olemasoleva kroonika alusel on 5. detsember 1873 a. Lahu Algkooli sündimise päev.

  • 1902. a. ehitati uus koolimaja, mis töötas kolmeklassilisena. Pärast kuueklassilise koolikohustuse kehtestamist õppis seal 4.-6. klass, 1932.aastast muutus kool 6- klassiliseks algkooliks.
  • 1940.a. valmis A. Kotli poolt projekteeritud koolimaja Kõpstale, kuhu 1940/41 õ-e. asus õppima kolm klassikomplekti.
  • 1969.a. oli viimane õppeaasta Lahu Algkoolis õppijaile, siis kool suleti.
  • 1.september 1991.taasavati Lahu Algkool. Alustati 5 õpilasega ja ühe klassiga.
  • 1994/95 aastast alates toimub õppetöö kahe klassikomplektiga. Klassidest on liidetud 1. ja 2. klass ning 3. ja 4. klass. Õpetajaid on kaks, isaks veel muusikaõpetaja, kokatädi ja majandustööline.
  • 1997 – 2001 aasta kevadeni töötas kooli juures ka eelkooliealiste laste rühm.

Kool on seadnud peaeesmärgiks kujundada õpilastes neid valmidusi, oskusi, võimeid, mis tagaksid neile võrdsed edasiõppimise võimalused suuremates koolides.

Tähtsal kohal  koolis on huvitegevus. Nüüdseks on olemas rohked võimalused klassiväliseks tegevuseks. Au sees on sportimine, näitlemine, laulmine ja folkloor. Osaletakse J. Kunderi Seltsi poolt korraldatud kunstialastel loomevõistlustel.

Õppeaasta  jooksul toimub palju traditsioonilisi üritusi: Palmse sügisjooks, isadepäev, jõulupidu, vastlapäev, volbripäev, emadepäev, laulukonkurss “Lahu laululind”. Kooliaasta lõpeb ühise jalgrattamatka või ekskursiooniga. Sinna vahele mahuvad spordipäevad sügisel ja kevadel ning suusavõistlused talvel.

Kool on õpilase teine kodu, kus on tähtsal kohal üksteisemõistmine ja ühtekuuluvustunne. Korraldatavad ühisüritused liidavad lapsi ja täiskasvanuid, ühiseks pereks sulamine väikekoolis on loomulik.